Referaat: kuld
H. Jacobi leiutas 19. sajandi
keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga.
Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi
värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse
punakas kiht, vask- ja hõbetsünaniidi segu annab rooska kihi, hõbetsüaniidi
korral tekib roheka tooniga kullakiht.
Kuhu kaob kuld
Iga aastaga tuuakse maapõuest välja kuni 1500 tonnia kulda. Paradoksaalne,
kuid suurem osa sellest läheb tagasi maa alla - pangahoonete keldritesse ja
seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja
kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste jms. tootmiseks. Umbes 20-25 %
kulutatakse tehnikas. Juba neoliitikumis tehti kullast ehteid, tarbe- ja
kultusesemied. Nüüdisajal on kulla rakendusalad avardunud täitesulepea
kuldsulest kuni kuldkaablini, mis ühendab väljunud kosmonauti
kosmoselaevaga
annaabi.ee 
