Prantsusmaa Võõrleegion
Meie ei leidnud Cao-
Bangis ühtegi tsiviilisikut, kogu linn oli tühi. Meie asusime gruppide või rühmade viisi
villadesse ja majadesse mis kõik olid enam-vähem möbleeritud. Staap ja tagavaralaod asusid
endisesse kindlusesse kõrgendikul kust oli vaade tervele ümbrusele ja linnale. Ümbruskonnas
valitsesid maastikku ja mägesid punaste üksused ja varustust saime tuua ainult tugevate
soomustatud konvoide abil, või lennukitega. Elu Tonkinis oli radikaalselt erinev senistest
Lõuna-Vietnami seiklustest. Siin meie teenistus kandis tõelise positsioonisõja ilmet.
Cao-Bangis kujunes kiiresti suuremaks probleemiks säalasuvate sõjaväeüksuste varustamine
toidu, laskemoona ja muu tarvilikuga linnas, kus ei elanud enam ainustki eraisikut.
Transpordiks saime kasutada ainsat maanteed nimega Koloniaaltee nr. 4, mis lookles mägede
ja metsade vahelt Lang Son'i, säält üle Dong Khe ja That Khe nimeliste asulate Cao-Bangini
annaabi.ee 
