Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ainult irvitav molu jäi veel
oma niidi otsa kõlkuma. Seega oli siis kogu ettevõte paljastatud ja nagu võidurõõmsalt karjus
Slopasev:
,,Tean! See oled sina, Piilu! Sinu käed on laua all!"
Nende sõnadega kargas ta oma raske kehaga kateedrilt, et minna Piilut püüdma. See oligi
silmapilk, kus see õige sünnipäevavaimustus valla pääses. Sest kogu laudadeesine ja ka nende
vaheline koridor oli täis külvatud paberist tonge ning nad ei puudunud isegi laudade all ei siin
ega teistes klassides, et õpilaste jalad võiksid neid kokkuräägitud silmapilgul tabada. Kui nüüd
härra Slopasev täis püha viha kateedrilt maha kargas, et püüda arvatavat kurjategijat, siis
hakkas tema jalge all hirmus ragin ja paukumine. Õpetaja eeskujul hakkasid ka õpilaste jalad
laua all ragisema ja paukuma, esiti selles klassis, siis aga ka naaberklassides riburada mööda,
kuni ragises ja paukus kogu maja kolmel korral