Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Kontuurtoonikeeles (contour tone language) vastanduvad liikuvad toneemid:
Näide hiina keele (nn mandariini keel; põhineb Põhja-Hiina murretel) 4 toneemist:
[h a n ] r u m a l [h a n ] h a ru ld a n e [h a n ] k ü lm [h a n ] h ig is ta m in e
1 (ü h tla n e k õ rg e ) 2 (la n g e v -tõ u se v ) 3 (tõ u s e v ) 4 (la n g e v )
Nivootoonikeeles (register tone language) vastandub piiratud arv nn registreid ehk ühtlase
nivooga toneeme.
Nt Nigeerias kõneldava kvaa keelerühma keelest (Igala), kus esineb kõrge, keskkõrge ja madal
toon.
Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on
tegemist tooniaktsendiga.
Keeli, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt
rootsi (akuutaktsent ja graavisaktsent),
norra (aktsent 1 ja aktsent 2),
serbohorvaadi (langev ja tõusev),
läti (püsiv, langev ja murtud)
leedu keel (langev ja tõusev)