"tondikuju" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ebatasasel sillutisel: «Kes te olete? Kes te olete?» Küsitav ei vastanud sõnagi. Nõnda jõudsid nad lõpuks mööda kaldapealset rutates kaunis suurele väljakule. Kuu paistis vähekese. See oli Grève plats. Keset platsi seisis mingi tume rist. See oli võllas. Esmeralda tundis selle ära ja taipas, kus ta oli. Mees jäi seisma, pöördus tema poole ja tõstis oma peakoti üles. «Ah, ma teadsin, jälle tema!» kogeles hirmust rabatud Esmeralda. Preestril oli tondikuju ilme, aga see tuli kuuvalgusest, mis kõik asjad varjukujudeks kipub tegema. «Kuule,» ütles ta. Esmeralda hakkas värisema, kuuldes seda õudset häält, mida ta enam ammu polnud kuulnud, ülemdiakon kõneles katkendlikult ja lõõtsutades, mis reetis ta sügavat sisemist erutust. «Kuule! Oleme nüüd siin. Ma räägin sulle kohe. See on Grève'i plats. Kaugemale me enam ei lähe. Saatus on meid teineteisele andnud. Minu kätes on sinu elu, sinu kätes minu hing