riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa roninud ja nad Toompeale oleksid roninud, oleks võinud asi päris koledaks minna. Filmi ,,Detsembrikuumus" järgi olid riigipöörde korraldajaks eesti inimesed, kes said juhtnööre Venemaalt, aga on kindlaks tehtud, et 2007 aastal tomiunud rahutust organiseerisid vene keelt kõnelevad venemeelsed inimesed, kellele lihtsalt ei meeldi Eestis valitsev kord. Mina ise viibisn aprillirahutuste ajal Soomes ja ausaltöeldes oli seda vaadata päris hirmus, kuna pilt ei olnud mitte ilus. Igalpool olid märatsevad kambad, kes midagi lõhkusid. Tahtmatult tekkisid pähe mõtted, mis olid kõige hullema stsenaariumiga, ehk, mis juhtub siis, kui tõesti märatsejad veel rohkem üle piiri lähevad ja korraldavad midagi
Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel. Allegro maestoso osa kõlas minu meelest väga suursuguselt ja rahulikult, kuid samas oli seal ka rõõmsust. Selle osa tempo oli lento ja quieto. Toimus piano ja mezzoforte vaheldumine, kuid enamuse ajast oli teos vaikne ja õrn. Teose andante osa oli võrreldes teistega palju aeglasem ja rahulikum. Selles osas meeldis mulle väga klaveri esitus. Läbi terve teose oli tempo lento. Selles osas ei tomiunud dünaamika vaheldumist vaid püsis pianos. Kolmas osa ehk allegretto oli minu meelest nendest kolmes osast kõige huvitavam ja rõõmsmeelsem. Selles osas toimus tugev dünaamika vaheldumine liikudes pianolt mezzofortele ja mezzofortelt fortissimole. Tempo oli läbi terve osa suhteliselt kiire. Kontserdi teises pooles esitati Franz Joseph Haydni kirjutatud sümfooniat nr.94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio-Vivace Assai, Andante,Menuetto: