Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme moju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis.
vee molekulis sidemete omavaheliseks nurgaks 104...106 kraadi. · Polaarne kovalentne side voib keemiliste reaktsioonide kaigus lohustuda ning ule minna iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. Metalliline side · Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. Vabad elektronid pohjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. · Metalliline side avaldub koige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. · Vahem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil maaral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti margatav on kovalentse sideme osatahtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.
annaabi.ee 
