Lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone. Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett. Töömesilased kannavad õietolmu tarusse, asetavad selle kärjekannudesse ja tambivad oma peaga kinni. Ühte kärjekannu paigutatakse tavaliselt kuni 18 õietolmutombukest. Kärjekannud täidetakse 2/3 ulatuses ja kaetakse pealt meekihiga. Tavaliselt on ühes kärjekannus mitmelt erinevalt taimelt pärit õietolm. Kärjekannudesse paigutatud õietolmus toimuvad samaaegselt biokeemilised ja mikrobioloogilised protsessid, mille tagajärjel
Lahjemat hapukoort (10% rasva) saab paksendada, praktikas kasutatakse hapukoore paksendamiseks modifitseeritud tärklist või želatiini. Naturaalses hapukoores ei ole probleemseid transrasvhappeid. (Ibid) Kohupiim Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist (rasvata piim), mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40–50 °C juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anumapõhja. Selline sade (kalgend) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel. Kohupiimad on suurepärased valgu- ja kaltsiumiallikad. Eri rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Eestis toodetakse mitmesuguseid erineva rasvasuse (0,1–9%) ja erinevate lisanditega kohupiimasid. (Ibid) Kohupiimapasta
annaabi.ee 
