Sõnamõrvar
Vaadake, mis see on?" küsis õde, kes mind uuris.
Doktor tuli lähemale, pani prillid ette ja uuris seda asja väga hoolikalt, mille peale õde
osutas.
"See on vist..." jutt läks selliseks sosinaks, et ma ei kuulnud. "Mis see on? Kas midagi
ohtlikku?" küsisin neilt.
"Eeeee... see on mingi must tomp, mis on veidike kasvaja moodi, aga samas ka mitte..."
ütles doktor kõhklevalt. "Kas teil on iiveldust, või kõhuvalu, või midagi taolist, mis
kaasneks sellise tombuga?" küsis doktor väga murelikult. "Eeeei... vähemalt ma ei
mäleta küll," ütlesin mitte väga kindlalt. "Ma arvan, et uurime seda veel veidi ja siis võib-
olla opereerime..." Arst ei saanud lõpetada, sest ma segasin vahele.
"Ei, ei, ei, seda ma usun, et vaja küll pole, sest seda pole arstid siiamaani ära opereerinud.
See on mul olnud mitu head aastat juba!" ütlesin rutakalt.
"No kui nii, siis nii!" ütles doktor ja lahkus ruumist.
"Noh, kuidas läks? Kas on midagi hullu ka vä
annaabi.ee 
