"Vesi" Toomas Raudam
kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem
kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa-
rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv
hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib
laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel
valitseb moistmine: molemad kardavad elu, valgust. Neid kannustab
hirm, pidev pelg, mis ei lakka isegi oosel, ka siis vIJi seal (ainult kus?)
tomblevad nende lihased, vahutavad mokad ja huuled ning suust kos-
tavad summutatud karjed, mida keegi ei kuule. Sealt,nende keskelt, nende
seast,kentauride karjamaarohu- ja rahumaalt votab Passi-poissjarje- .
kordse raamatu, mida ta juba mitu korda on lugenud, kust ta heal meelel
loeks vaid valitud palu, paremaid kohti, aga ei suuda, sest see pole tema
elu, pole tema saatus olla pealiskaudne ja pinnapealne ning seetottu ka
koikidele meeleparane.
Ka siis, kui ema sureb, loeb Passi-poiss raamatut
annaabi.ee 
