Köögiviljad ja seened
saj lõpul või 16.saj algul.
Esimesed viited tomati kasvatamisest Eestimaal pärinevad 19. saj algusest. Esialgu suhtuti tomati
toiduks tarbimisse umbusklikult. Tõeline läbimurre tomatikasvatuses toimus alles 20. saj I poolel
pärast Esimest maailmasõda. Eriti kiires tempos suurenes tomati tootmine ja tarbimine
möödunud sajandi II poolel. Tomatit võib õigustatult pidada 20. saj köögiviljaks. 51
Eesti kliimaoludes on tomat põhiliselt katmikköögivili. Põhiline tomativajadus kaetakse meil
impordi arvel, tänu millele on see köögivili nii värskelt kui konserveeritult aastaringselt
kättesaadav.
Tomat on üks kaloritevaesemaid köögivilju, kuid vaatamata sellele täisväärtuslik ning erakordselt
tervislik ja hästi maitsev toidukomponent. Suhkrute ja orgaaniliste hapete kõrval (millest
põhiliselt oleneb tomati maitse) leidub viljades kaaliumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasooli ning
annaabi.ee 
