hektaril • Tomatid kasvatakse Euroopas kõige rohkem Itaalias (110 000 ha) • USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril. • 2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala Tomati kasvatamine Eestis • Tomat on väga valgusnõudlik. • Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi lühike kestus. • Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. • Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80. • Sageli on tomato kasvuks soodsate päevade hulk alla 40. • Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Tomati sordid Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.
väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas
suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USAs viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja ja LõunaAmeerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Kasutamine kulinaarias Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.Tomat on oluline konservitööstuse tooraine;
Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati koostis(%) Vesi 94 % Valgud 0,8 % Süsivesikud 2,9 % Rasvad 0,4 % Kiudained 0,8% Mineraalained 0,6 % Vitamiinidest on B-rühma vitamiinid ja C-, E- ja K- vitamiinid. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Inimese keha võtab pidevalt vastu mitmesuguseid aineid, töötab neid ümber ja heidab taas välja. Ained on meie organismile materjal, millest toota uusi rakke, ning energiaallikas, kus elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik. Toidus sisalduvad toitained - valgud, rasvad, süsivesikud - lõhustatakse seedemahlade abil
annaabi.ee 
