Kehakunst
etnograafiliste ülevaadetega ning mõnede kujukeste olemasoluga, mille kujundus sarnaneb
tätoveeringutega. Põhja-Ameerikas oli tätoveerimine pärismaalaste hulgas valdav ning evis
samasugust kultuurilist, vaimset ja sümbolistlikku tähendust, mida on täheldatud teiste
kultuuride juures. Virginiast Californiani ja Arktikast Louisianani olid mehed ja naised
kõikmõeldavall viisidel tätoveeritud. Esinduslikest peremärkidest või tomahookidest kuni
abstraktsete lõuatriipude ja punktikogumiteni kasutasid põlisrahvad tätoveeringuid identiteedi ja
saavutuste näitamiseks, vaimujõu ja kaitse omandamiseks, surmajärgsesse ellu pääsu
saavutamiseks ning kehaliste hädade leevendamiseks. Meie päevini on säilinud väga vähe nende
tätoveeringutega seotud sümbolite ja tähenduste levikust ja sügavusest. Erandiks on Vaikse
ookeani ranniku loodeosas haida ja kvakiutli hõimude hulgas teostatud tätoveeringud. 16. sajandi