−𝑗𝑎 − 𝐸𝑟𝑒𝑑.−𝑗𝑎 ) > 0 ∆𝐸 0 = 𝐸𝐵𝑟 − 𝐸𝐶𝑙 = 1,09 − 1,36 = −0,27 -0,27<0, reaktsioon standardtingimustel ei kulge. ∆𝐸 0 = 𝐸𝐼 − 𝐸𝐶𝑙 = 0,54 − 1,36 = −0,82 -0,82<0, reaktsioon standardtingimustel ei kulge. Katses 2 tuli võtta katseklaasi ~0,5 mL lahjendatud KI lahust (0,02M), hapestada mõne tilga 1M väävelhappega ja lisada ~0,5 mL NaNO2 lahust. Ekstraheerida tõmbe all tolueeniga. Enne tolueeniga ekstraheerimist oli lahus pruunikashall, pärast oli tolueeni juures roosa. 2𝐼 − − 2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 2𝐻 + + 2𝑒 − → 𝐻2 redutseerija 2𝐾𝐼 + 2𝐻2 𝑆𝑂4 + 2𝑁𝑎𝑁𝑂2 → 𝐼2 + 2𝑁𝑂 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 2𝐻2 𝑂 Mn-ühendite reaktsioone, keskkonna pH mõju Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et MnO4 – annab lahusele lilla ja MnO4 2– rohelise värvuse, Mn2+ sisaldav lahus on värvitu
artikli. Kekulé kasutas varasematel aastatel kogutud eksperimenditulemusi, mis näitasid, et igal benseeni monoderivaadil oli ainult üks isomeer ja igal diderivaadil oli kolm derivaati, mida tänapäeval nimetatakse orto-, meta- ja paraasendiks.19. sajandil ja 20. sajandi alguses kasutati benseeni meeldiva lõhna tõttu aftershave-vedelikuna. Enne 1920. aastat kasutati benseeni laialdaselt tööstusliku lahustina. Pärast selle toksilisuse ilmnemist asendati see teiste lahustitega, eriti tolueeniga (metüülbenseeniga), millel on sarnased füüsikalised omadused, aga mis pole nii kantserogeenne.Benseeni tööstuslikuks tootmiseks kasutatakse nelja keemilist protsessi: katalüütiline reformatsioon, tolueeni hüdrodealküleerimine, tolueeni disproportsioneerumine ja aurukrakkimine. ATSDRi benseeni toksikoloogilise profiili kohaselt toodeti aastatel 1978–1981 USA-s umbes pool benseenist katalüütilise reformatsiooni teel.Teise Maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses
H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia. Ekstraktsioonil lisatakse uuritavale vesilahusele sobivat veega mittesegunevat orgaanilist lahustit ja loksutatakse.Selle tulemusena lähevad teatud keemilised ühendid vesilahusest üle orgaanilisse lahustisse.Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti, orgaanilistes lahustites aga hästi). 3. Füüsikalised eraldamismeetodid on destillatsioon ja sublimatsioon. Maskeerimine. Vahel on võimalik analüüsi takistavate aine koostisosade eraldamine asendada maskeerimisega.Sel juhul viiakse mingi ioon või ühend keemilise reaktsiooni abil sellisesse vormi, milles ta ei osale enam teatud reaktsioonides
(Fe(II) roheline; Fe(III) pruun/kollakas). Pöörduvad ja pöördumatud värvid, näited ja nende omaduste võrdlus. Värvid jagunevad pöörduvateks ja pöördumateks värvideks. Pöörduvate värvide kõvenemine seisneb vastava lahusti äraauramisel, pärast mida jääb alles termoplastne kelmemoodustaja. Nad on tundlikud solventide suhtes, näitena nitrovärvid ja alküüdvärvid. Nitrovärvide kelmemoodustajaks on nitraattselluloos ja lahustiteks alküülatsetaatide segud tolueeniga ning butanooliga. Kuivavad kiiresti, piisavalt tugev, kuid on õhuke kile ja seega metallide puhul tuleks kasutada krunte. Alküüdvärvid on glüftaal või pentalftaalvaikude baasil ning lahustitena kasutatakse nt tolueeni. Odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega eri pindade suhtes, kuid tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvidel on lahustiks vesi ning kelmemoodustajateks erinevad polümeerid. Neid kasutatakse enamasti seinte ja lagede värvimiseks.
Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid(linaõli, kanepiõli, perillaõli, tungaõli), kasutatakse puitpindade värvimiseks. Piirituslakid ja polituurid sellaki, sandarak, merevaigu jt looduslike vaikude lahused etanoolis. Kõrge hind, mööbli restaureerimisel, muusikapillide valmistamisel, metallide kaitsmine korrosiooni vastu. Nitrovärvid- kelmemoodustajaks kolloksüliin(tselluloosi dinitraat), lahustiteks alküülatsetaatide segud tolueeniga, butanooliga jne. Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev kuid õhuke kile, metallide värvimiseks tuleb kasutatda krunte. Alküüdvärvid glüftaal või pentalftaalvaikude baasil, odavad, ilmastiku vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes, 3 kord tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid lateks on polümeeride emulsioon vees, nt piimalillede mahl, kelemmoodustajaks on nt butadieenstüeenkautsuk, valged pigmendid Ti=2, ZnO
lisage ühte katseklaasi 2 tilka tärpentiini ja teise 2 tilka tolueeni ning loksutage. Miks ja kuidas muutub lahuse värvus? Reaktsioon tärpentiiniga: CH3 HO CH3 HO + KMnO4 CH3 CH3 CH3 CH3 2 KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + 2H2O Mida märkate, kui katses asendate tärpentiini tolueeniga? Miks? CH3 Tolueen 2. FENOOLIDE VÄRVUSREAKTSIOONID RAUD(III)KLORIIDIGA Erinevaid fenoole on võimalik eristada iseloomuliku värvuse alusel, mis tekib reageerides raud(III)kloriidiga (FeCl3). Antud praktilises töös tutvume järgmiste fenoolidega: OH OH OH OH OH