omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)? Kunsti keskuseks saab New York. 3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek. Mis see on ja kes seda eestlastest viljelevad? Hüperrealism on maalimise stiil, mis sarnaneb kõrge resolutsiooniga pildile.Kõik kontuurid on ääretult täpselt välja joonistatud. Eestlastest viljeleb seda näiteks Ilmar Kruusamäe. 4
Neid korraöldati nii populaaretel "Nooruse" ajakirja suvapäevadel, kui näiteks Pirita rannal. Keskkonna kujundajate proffessiooni esinjdajate meeleline aktiivsus tõi kaasa lisadimensiooni, mille mõju näeme otseselt ka tänases päevas- 70ndatel saavutasid paljud SOUPi tegelased läbimurde ühiskonna raamides laiemalt. Ando Keskküla liikumise ideoloogina tõi maalikunsti tehnoloogilisi uuendusi näiteks email-värvi ja aerograafi näol. Andres Toltsi kummalised vaikelud kasutasid olukordi tema ümber, uuendusena , rõhutades keskkonna fiktiivsust kasutas ta pilt-pildis võtet. Leonhard Lapini dünaamiline isiksus katsetas mitmel rindel nii valdkonnas, tehnikas kui stiilis. Masinaajastu prohvetina otsis ta süsteemi ja uuris minimalismi olemust. Ludmilla Siim panustas 70ndate alguses suureformaadiliste uzeelt ja koloriidilt uudse lähenemisega maaliseeria. Sirje Runge jäi sel perioodil kindlaks abtraktsele stiilile
annaabi.ee 
