Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga. Igatahes mõtlemisainet see kõik pakub.. Sama järsku nagu olmeegid tulid, nad ka kadusid.. Kuhu? Ajalugu on põletatud sõna otseses mõttes. Kui hispaanlased tungisid Lõuna-Ameerikasse, oli selline lahe vend nagu Diego de Landa, kes sai hakkama sellega, et põletas ära tuhandeid maajade käsikirju, piltkirjakogumikke ja hier...
SEITSE UUT MAAILMAIMET Seitsme uue maailmaime valimise kampaania (2007. a) organisaatoriks oli sveitslasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Picchu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. MACHU PICCHU Machu Picchu (ketsua keeles Machu Pikchu 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil) varemed asuvad umbes 450 meetri kõrgusel Amazonasesse suubuva Urubamba jõe kaldal Peruus. See asub kaljusel mäe-eendil, mille mõlemale poole jääb sügav kuristik. Kõrgel Andides asuv ja mäe...
Chichen Itza tähenab ,,püha kaevu". Selle kopleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses. KASUTATUD MATERJAL Marshalli reisiatlas. Saladuslikud paigad. - Tln.: Ersen, 1999.- 238 lk. UNESCO maailmapärand: ajaloomälestised. - Tln.: Karrup, 2007.- 400 lk. Maailma imed. Tln.: Karrup, 1998.- 240 lk. Maailmaimed. Tln.: Varrak, 1996.- 64 lk. Masso, Tiit. 100 ehitist. Tln.: Valgus, 1983.- 228. Lk. Internetimaterjalid
annaabi.ee 
