Tugimaanteedel, kus toimub 24% riigimaanteede liiklusest, on katete keskmised vanused kõige kõrgemad, kuna need on kattega teedeks ehitatud enne kõrvalmaanteid (aastatel 1970- 1980) ja rekonstrueerimist ei ole neist paljudel teedel veel tehtud. Kõrvalmaanteede (25% liiklusest) osas peab märkima, et nende rekonstrueerimiseks piisavalt vahendeid ei jätku ning keskmine katete vanus püsib ühtlasel tasemel vaid seetõttu, et kruusateedele ehitatakse pidevalt uusi tolmuvabu katteid. Põhiliseks tugi- ja kõrvalmaanteede säilitusremondi meetmeks on pindamine 3, mis ei taga küll sõidumugavuse parandamist kuid hoiab katteid lagunemast. Katete keskmised vanused aastate lõikes 30 25 20 Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed 15 10 5 0
Koristamise järel võib pinnal esineda mõningal määral ehitusest tekkinud tolmu ja karedat prahti. Lammutustööde lõpus võetakse põrandad puhtaks imuriga. Puhastamise järel ei ole pinnal lahtist mustust ega lammutusjäätmeid. II ETAPP EHITUSJÄRGNE LÕPPKORISTUS Üldiselt: Lõppkoristus ajastatakse nii, et ruumis ei tehtaks sel ajal ehitus- ja paigaldustöid. Lõppkoristuse järgsel puhastusel kasutatakse tolmuvabu töömeetodeid. Takistatakse liikumist mustemalt tööalalt puhtamale. Koristatud ruumid hoitakse suletuna, vajadusel lukustatakse. Käidavatesse kohtadesse paigutatakse vahetatavad matid, et takistada mustuse kandmist puhastesse ruumidesse. Pindade puhastamiseks kasutatakse lõhnatuid puhastus-, kaitse- ja hooldusaineid. 1. Lõppkoristus (etapp 1) Pindade puhastamist alustatakse ülalt ja liigutakse põranda suunas. Ehitustolm
annaabi.ee 
