Meie loodus on ohus
lõpetada freoonide tootmine.
Kahjulik on veel ka maapinnalähedane osoon (O 3), mis tekib näiteks
paljundusmasinatest. Nende masinatega võib seetõttu töötada vaid väga hea
ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede
vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta.
Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste (kivisüsi, põlevkivi
ja turvas) põletamisel heitgaaside ja tolmutuhana (aerosoolina) atmosfääri sattuvad
happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise
reaktsiooniga sademed. Oksiididest on happevihmade tekkes esikohal väävel- (SO2 ja
SO3) ja lämmastikoksiidid (NO ja NO2). Vähemal määral soodustab happevihmade
teket ka atmosfääri kogunev ülemäärane CO2. Happelise reaktsiooniga sademed
muudavad mulla keemilist koostist. Koos mulla hapestumisega paraneb mõnede
anorgaaniliste ühendite lahustuvus
annaabi.ee 
