Eesti astronoomid ja nende avastused
ja meteooride pilve. Lähedaste tähtede poolt tekitatud häirete tõttu lahkub osa väikekehi küll
aeg-ajalt päikesesüsteemist, kuid enamik neist jääb alles ka pärast kolme miljardi aasta
möödumist.
Planeetide atmosfääri ja pinna uuringud
Tunnustatud spetsialist on Öpik ka planeetide osas. Nii on ta loonud Veenuse atmosfääri
mudeli, mis sealseid kõrgeid temperatuure seletab alalise tolmutormiga planeedi pinnal. Rida
tõid on ilmunud Kuu ja Marsi pinnavormide kohta. 1950. a. avaldatud töös arvutas ta, lähtudes
päikesesüsteemis toimuvate kokkupõrgete teooriast, milline peaks olema Marsi pind. Ta
ennustas, et Marss peab olema kaetud kraatritega ja arvutas ka nende esinemissageduse.
Kui Ameerika Ühendriikide kosmoselaev «Mariner 4» pildistas 1965. a. Marsi pinda, siis
selgus, et Marsil on tõesti kraatreid ja nende esinemissagedus osutus ennustatust suuremaks.