"tolmutaksin" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Õnneks võtsin mõisast tüki köit kaasa.» Gabriel surus Siimu, kes sugugi vastu ei pandud, rinnuli männi vastu, tõmbas ta käed ümber tüve, nööris nad teisel pool kokku ja mässis siis veel nööri mitmekordselt tüve ja röövli keha ümber. «Ega te mind ometigi peksma ei hakka?» küsis röövel kahtlaselt. «Hm!» tegi Gabriel. «See on hea mõte, mida mulle veel pähe ei tulnudki; näha on, et sa ise kõige paremini tead, mis sulle kõlbab. Tolmutaksin üsna hea meelega su patust turja, aga mis see kõik aitab? Sa oled ju ise näidanud, et peks sind ometigi ei paranda.» «Aga kui te mind sedaviisi seotult siia maha jätate,» nurises röövel, «siis suren ma nälga, ehk jälle kiskjad elajad panevad mu nahka.» «Oi, on sul nii hale meel iseenese pärast!» naeris Gabriel. «Kas nende vastu ka nii halastaja oled, keda sa paljaks riisud? Ütle puhtast südamest, mis sa meiega oleksid teinud, kui me koge-mata sinu kätte oleksime langenud