2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele.) 3. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul – Vanimateks raskusjõu mõjul töötavateks aparaatideks on tolmusadestuskambrid. Sobivad suurema läbimõõduga tolmuosakeste püüdmiseks. Tänapäeval kasutatakse tolmusadestuskambreid gaasi eelpuhastamiseks, sest nende puhastusaste ei ületa tavaliselt 30-40 %. Et tolmupüüdurite puhastusastet suurendada, tuleb neisse gaasivoolu teele asetada püstvaheseinu või lamelle. Tolmuosakesed, püüdes säilitada endist liikumissuunda, eralduvad gaasivoolust.
Aerosooli osakeste vertikaalsadenemise kiiruse määravad raskusjõu ja liikumistakistuse tasakaalutingimused. Lihtsamal juhul on osakese sadenemiskiirus arvutatav Stokes' i võrrandiga mis kehtib laminaarses sadenemisreziimis osakestele diameetriga kuni 0,1 mm. V = [d2 (- o)g]/18 µ V - sadenemiskiirus, m/s , 0 - osakese ja sadenemiskeskkonna tihedus, kg/m3 µ - keskkonna viskoossus sadenemise temperatuuril, Pa*s. Vanimateks raskejõu mõjul töötavateks aparaatideks on tolmusadestuskambrid (gravitatsioontolmupüüdurid) (vt. Joon 3.1). Nad sobivad 50-500 µm ja suurema läbimõõduga tolmuosakeste püüdmiseks. Puhastusefekti tõstmiseks võib jaotada kambri riiulite abil osadeks, suurendades sel viisil sadestuspinda. Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutakse tolmusadestuskambreid gaasi eelpuhastamiseks, sest nende puhastusaste ei ületa tavaliselt 30-40 %.