Väetamine ja keemilised elemendid taimes
toiteelemente nagu K, Mg ja S siis oli tema mõju palju mitmekülgsem. Suurte veokulude ja
halva peenestusastme tõttu ei leidnud ta eriti suurt kasutamist.
1950ndate aastate lõpus hakati põlevkivi kasutama küttekolletes (suurtes elektrijaamades)
tolmjal kujul ja saadav põletamisjääk (tuhk) osutus kolloidpeeneks materjaliks, mis sai
nimetuseks tolmpõlevkivituhk ja osutus suurepäraseks lubiväetiseks. Lisaks
tolmpõlevkivituhale hakati Kundas tootma kõrvalsaadusena tolmtuhka. Seda hakati nimetama
klinkritolmuks.
20
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
Esialgu oli suureks probleemiks tolmjate lubiväetiste põllule toimetamine, sest puudus vastav
tehnika ja tehnoloogia. Lahendus tuli 1964. aastal, kui nende transport ja külvamine lahendati
pneumaatiliste tsemendiveotsisternide baasil
annaabi.ee 
