Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt tähtedelt tulevaid valguskiiri kumerläätsede asemel nõguspeeglite abil. Universumi uuritakse... Universumi kehad moodustavad tähtedevahelise tolmse ja gaasilise aine voogamise. Kõik osakesed peale valguse on nähtamatud, kuid neid annab siiski uurida. Detektorid on asetatud Maa tehiskaaslastele, kes tiirlevad kõrgemal, kui Maa atmosfäär, sest atmosfääris on lainete liikumine häiritud. Kuu: Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa. Meile paistab ta öösel ja ta näitab meile vaid ühte poolt. Tal ei ole mitte mingisugust atmosfääri, mis hoiaks pidevalt püsivat temperatuuri nagu Maal on
päeva positiivset õhutemperatuuri. Mustsegude sideainena kasutatakse vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid või bituumenemulsioone. Suurema viskoossusega sideaineid kasutatakse kesksuvel õhutemperatuuridel üle +15ºC. Mustsegu skelett koostatakse looduslikust või purustatud kruusast või killustikust ja liivast. Kasutatava kivimaterjali kass peab vastama segulehtedel esitatud nõuetele. Mustsegudes fillerit tavaliselt ei kasutata. Peenosise puudujäägi võib kompenseerida tolmse liiva lisamisega. Saviosiste sisaldus segurites ei või ületada 2% ja höövlisegus 1% kivimaterjali massist. Kivimaterjalide soovitatav niiskusesisaldus bituumeniga segamisel on 1...4% kivimaterjali massist. Liigse niiskuse korral võib kivimaterjalile lisada sel määral lupja või põlevkivituhka, et niiskusesisaldus väheneks 2%-ni. Põlevkivituha lisamisel tuleb jälgida, et peenosiste hulk ei väljuks ettenähtud terakoostise piiridest.