Pinnase mehaanika ja vundamendid
Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse
vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra,
põhjustades elukeskkonna niiskumise.
3. REASTADA KAPILLAARTÕUSU KÕRGUSE SUURENEMISE SUUNAS: LIIV,
KRUUS, SAVI. KUS ON OLULINE?
Kapillaartõus:
kruusal 0,04 ... 0,06m
jämeliival 0,12...0,18
keskliival 0,15. ..0,35m
peen- ja tolmliival 0,3. . . 1,2m
saviliival 1,5m
liivsavil 1,5...3 m
savil kuni 8 m.
Mida suuremad on osakeste vahelised tühimikud, seda väiksem on kapillaartõus. Ja vastupidi.
Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi
tõusta nelja meetrini.
4. PINNASE STRUKTUUR, PUDEDAD JA NIDUSPINNASED.
Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete
iseloomu