Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Järgmisena hakati
Eestis kasutama tööstusettevõtete kõrvalsaadusena kogunenud restpõlevkivituhka
lubiväetisena. Kuna ta sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele veel taimedele vajalikke
toiteelemente nagu K, Mg ja S siis oli tema mõju palju mitmekülgsem. Suurte veokulude ja
halva peenestusastme tõttu ei leidnud ta eriti suurt kasutamist.
1950ndate aastate lõpus hakati põlevkivi kasutama küttekolletes (suurtes elektrijaamades)
tolmjal kujul ja saadav põletamisjääk (tuhk) osutus kolloidpeeneks materjaliks, mis sai
nimetuseks tolmpõlevkivituhk ja osutus suurepäraseks lubiväetiseks. Lisaks
tolmpõlevkivituhale hakati Kundas tootma kõrvalsaadusena tolmtuhka. Seda hakati nimetama
klinkritolmuks.
20
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
annaabi.ee 
