Esimeseks viisiks on õhu kaudu lennates või tuulega kandudes ning teiseks merel ujudes või millegagi saartele uhtudes. Mõlemal juhul on siiski tegu väga pika ja raske teekonnaga, mille elasid üle vähesed liigid. Saarele jõudmine oli aga vaid üks osa, peale seda tuli nii taimedel kui loomadel sealsete elutingimustega kohastuda. Näiteks on saartel ülekaalus tuultolmnevad taimed ning putuktolmlejaid on vähe. Seda selle tõttu, et oli ebatõenäoline taime ja teda tolmendava putuka sattumine ühele saarele ning selle tõttu ei suutnud need taimed ellu jääda. Samuti on saartel rohkem roomajaid kui imetajaid, sest roomajad on paremini adapteeruvad kliimaga ning vajavad vähem toitu. Tänaseks on sealsetel saartel elavad liigid ainulaadsed ning haruldased, kuid algupäraselt on siiski kõik kohalikud taime- ja loomaliigid pärinenud nii Lõuna-Ameerikas kui ka mujal rohkem levinud liikidest. Saartel isoleerituna on liigid väga
Kohastumused kujunevad välja loodusliku valiku tagajärjel. Kohastumuste tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused. Nendest kujunevad populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. § Taimede kohastumused: 1) Kõrbetaimedel on kuivuse talumiseks kitsad, lihakad lehed või on lehed taandarenenud, sügav juurestik ja vett säilitav vars, näiteks kaktustel. 2) Mimikri st sarnasus teise liigiga. Näiteks kärbesõie õis on sarnane tolmendava putukaga. § Loomade kohastumused: 1) Kalad, vaalad ja hülged on kohastunud vees elama. Nende kehakuju soodustab vees liikumist. 2) Linnud on kohastunud lendamiseks. Nende eesjäsemed on muutunud tiibadeks ja luud on kerged. 3) Varjevärvus, näiteks tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel ning valgejänese karvkatte värvuse muutus st talvel valge ja suvel pruunikashall. 4)Hoiatusvärvus, näiteks herilasel.
annaabi.ee 
