kui toodeti Lõuna Dakota osariigis-19.88 miljonit kilo mett. Paljud mesilased, kes tootsid mett Põhjapoolsetel aladel, töötasid ka läänes nagu näiteks Californias ja veel mõnes rannikuäärses või lõunapoolses osariigis. Aga tänapäeval on mesilaste mee tootmine teisejärguline funktsioon, et neid soojemasse kliimasse transportida. Mesinikud toetuvad väga palju sissetulekule, mille nad saavad mesilasi üle riigi transportides. Nad teevad seda selleks, et mesilased tolmeldaksid põllukultuure. Mesinikud saavad sellest sama palju tulu kui mee tootmisest. Fookus on tolmeldamisel. "Üks amps kolmest ampsust toidust mida sa sööd on vajanud mesilaste tolmeldamist," seletas Jason Miller, asepresident Milleri Mee farmist. Miller on viienda generatsiooni mesinik. Tema vana-vanaisa alustas seda firmat aastal 1894 ja tänaseks on neil ligikaudu 15 000 mesitaru. 1970. aastatel Milleri isa, John Miller tõi mesilased Põhja Dakotasse
Kui hooletu mesinik ei aseta sülemit uude tarusse, otisvad mesilased ise uue elupaiga. Talvituda õnnestub ainult tugeval sülemil, selleks tuleb kiiresti koguda piisaval hulgal toitu, et emane saaks valmistuda kevadiseks munemiseks. Mee tootmine Nektar on magus vedelik, mis eritub õite mesinäärmeist (nektaariumidest) ja millest mesilased valmistavad mett. Taimed toodavad nektarit putukate ligimeelitamiseks, et need õisi tolmeldaksid. Töölismesilased imevad nektarit oma pika imilondiga ning koguvad selle meepõide, tegeliku mao ees paiknevasse hoidlasse. Tarusse naastes annavad nad kogutud nektari oma noorematele kaaslastele üle ning lendavad jälle korjele. Noored töölised, kes veel tarust väljas ei käi, hoiavad nektarit umbes 20 minutit "suus" ja segavad selle ensüümidega, mille abil lõhustatakse nektaris sisalduv roosuhkur lihtsuhkruteks: viinamarja- ja puuviljasuhkruks
annaabi.ee 
