Tõde ja Õigus II Terve tekst
Slopasev võtab laualt lambi ja läheb suurde tuppa otsima, aga ei leia midagi, sest vaheajal on
jalgpall juba koristatud. Käib voodite juures, kergitab eesriiet, aga kõik magavad õndsa und.
Ükskord ometi õnnestus Slopasevil pall tabada ja nüüd süttis ta viha põlema kõigi nende
tempude pärast, mis temale ja ta parimale sõbrale mängitud. Ta tormas esimese voodi juurde ja
kiskus sealt magaja ühe ropsuga jalgupidi põrandale. Sinnasamasse tuli tolmates ka luik, mis
laiutas rahuinglina oma tiibu lae all, sest loomusunniliselt kätega kustki pidet otsides oli poiss tal
pikast kaelast kinni haaranud.
,,Koerapoeg niisugune!" möirgas Slopasev. ,,Tema oma õpetajale palliga vastu jalgu! Tema
koputama, kui õpetaja vestab oma parima sõbraga vaiksel tunnil juttu!"
Aga see, kelle ta teiselt korralt maha kiskus, oli Sikk ja see magas tõepoolest, sest tema ei
võtnud teiste hullanguist peaaegu kunagi osa. Ja kuna ta unise peaga kuidagi ei taipa, mis