Soomele omase pehme vee tagab paekivi puudumine. Meile igiomast paasi asendab seal keemiliselt väga stabiilne ja neutraalne graniit. Paas saab olema ületamatuks komistuskiviks happelembeste taimede levikul Eestis ja minu arvates ei saavuta nad haljastuses kunagi sellist osakaalu nagu näiteks Soomes või Rootsis. Reaalselt sobiksid rodode kastmiseks vihmavesi ja rabavesi. Paraku, kui vihma sajab, pole kasta vaja. Kui pole kaua sadanud, on vihmavee kogumise nõud jõudnud tolmama hakata. Rabavee kohaletassimine on piisavalt tülikas ettevõtmine, et eelistada käegalöömist. Kraanivett ärge ikkagi kasutage - jätke turbaaed lihtsalt kastmata. Turbaaia taimed on üllatavalt põudataluvad, õigemini säilitab turvas sügavamal pikka aega piisaval hulgal niiskust. Tegelikult näitavad rododendronid teile selgelt ära, kui nad janus on - nad nimelt keeravad siis oma nahksed lehed rulli, et vähendada vee aurumist. Olen neid hoolega jälginud
harjastest, lahustipõhistele aga naturaalsetest seaharjastest pintsel. Poolmatt pind pind, mille läikeaste on vahemikus 11 kuni 30. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud värvid tavaliselt suuremas taaras turustatavad värvid, samuti värvid, mille kasutamine eeldab spetsiaalset väljaõpet ja töövahendeid. Poorne, nõrgalt seotud pind nõrga pinnatugevusega pooridega pind, mis pudeneb kergesti ja hakkab tolmama. Sellist pinda on vaja tingimata kruntida. Pragude täitmine võib kasutada spetsiaalselt suurematele pragudele mõeldud pahtlit hermeetikuid (vt hermeetik). Sisetööl on laialdaselt kasutusel akrüülhermeetikud. Puhastusvahend kasutatakse eeltöötluse käigus värvitavate pindade puhastamiseks. Sobivaim on kasutada värvikauplustes müüdavaid ning spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud puhastusainete kontsentraate. Väga hea on kasutada ka kaltsineeritud soodat
Indrek, et ka Pearu nägu on vana ja murelik, sootuks vana ümbritseva rohelisuse kõrval -- et tema näos ilmneb naeratus ja nagu tänulik mahedus. Silmist on ajuti välkuv valge täiesti kadunud, silmad on päris sinised, kui ta ütleb: ,,Näeh, teispere Indrek ka linnast välja lastud." ,,Ilus ilm ajab välja," vastab see. ,,Nojah, ega kevadel põle see linnaasi veart enam ühti, hakkab haisema ja tolmama. Aga näe mul siin, kui paks ja tihe." Ja ta näitas käega sinnapoole, kust Indrek oli tulnud. ,,Pean rehnutti," jätkas Pearu, ,,kuidas seda siin kruavitada, et vesi õieti ära jookseks, sest see on metsamua. Sinu isa kruavitab kangesti seal teises kandis, aga mina tahan siin hakata, sest siin on see õige metsamua." Sellele ei osanud Indrek midagi vastata ja kui Pearu oli tükk aega oma ,,metsamuast" seletanud ilma mingit vastust saamata, viis ta jutu teisale, öeldes:
annaabi.ee 
