RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
rahaühik juba enne laenu saamist stabiilne. Küll aga aitas laen leevendada Eesti tolleaegset
kroonilist krediidipuudust.
1924. aasta murrang muutis suuresti ka poliitilist kultuuri. Enne seda võimul olnud poliitikud
vältisid demokraatlikke otsustamismehhanisme. Parlamendikomisjonides ega valitsuses
tähtsaid otsuseid ei tehtud. Eesti Panga tegevus oli avalikkuse eest varjatud ja laenupoliitika
üle otsustas kitsas ringkond. Tollisoodustuste andmist, mis mõjutas märkimisväärselt
ettevõtete turuolukorda, otsustas valitsus. Tegemist oli autoritaarsusele kalduva
või vähemalt avalikkuse eest varjatud valitsemisstiiliga. 1924. aasta majanduspoliitilise
pöörde ühe tulemusena muutus majanduspoliitika demokraatlikuks ja avalikuks.
Kui analüüsida Eesti stabiliseerimisreformide edukust, siis selgub, et eeltingimuste poolest
sarnaste riikidega võrreldes jäi Eesti stabiliseerimispoliitika mõttes edukuselt maha