Keskaeg - kirik
jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset
majandusstrateegiat: esialgu töötasid koorimungad oma kätega, peagi aga jäi nii
kehaline kui ka organiseerimistöö ilmikvendade ülesandeks st. siiski oma ordu
liikmete ülesandeks. (benediktlased seevastu ei rakendanud oma munki, vaid võtd tööle
teenijad ja sõltlasi ning kasutasid feodaalrendist).Tegelesid põlluharimise,
lambakasvatamise, viinamarjakasvatusega jne.. Ülejäägid turustati linnadesse. Saades
tolliprivileege ja maksuvabastusi, siis olid nad paremas seisunids kauba müümisel kui
linnakaupmehed.
Hiliskeskajal, 12. sajandil siiskui muututi teiste ordude sarnaskes. Kasutati
sõltalstalupoegi, kehtestas feodaalvõimu st rentis oma lääni välja.
Eeskuju, mida tsitsertslased majandusviisid andsid nii tehnoloogilises kui ka
organisatoorses mõttes väljaspool oma ordut, on kindlustanud neile tähelepanuväärse
koha Euroopa materiaalse kultuuri arengus.
annaabi.ee 
