Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised
pidamiseks.
Loodud manufaktuurid olid riigi kontrolli all. Riik värbas sinna ka tööjõudu.
Kiirendamaks kogu seda protsessi, võttis Peeter I vastu sunnitöö kohustuse. Vältimaks tööliste
põgenemist olid nad ahelatesse pandud, millest nad vabanesid alles pärast surma.
Kõik tähtsamad kaubad, nagu viin, karusnahad, tubakas, olid riigi monopoli all,
sellepärast ei toimunud ka ettevõtluse arengut. Riik reguleeris rangelt majandust, kehtestades
tollikvoote, sisseveokeelde ja muid kauplemisega seotuid piiranguid. Kuna turukonkurents
puudus ei näinud ka ettevõtjad põhjust oma tootmist täiustada.
Selle asemel, et rahavalt aina rohkem makse nõuda oleks Peeter pidanud rohkem
mõtlema kaubanduse edendamisel. Ka tema ümberkorraldused tööstuses ei toonud
pikemaajalist edu, neist piisas vaid Põhjasõja võitmiseks. Pikemas perspektiivis need aga
koormasid nii majandust kui ka elanikkonda. Sellega kahanes Venemaa edu taas Euroopa ees.
annaabi.ee 
