Meditsiin
Märgilise tähendusega oli 1908 a toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini
kongress Frankfurdis. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt
eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse
tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935 a avaldas Saksa kirurg M Kirchner
seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema.
Seisukoht oli risti vastupidine tolleagsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda. Antud
seisukoht muutus aluseks tänapäevasele franko- germaani kiirabikorraldusele, mille järgi
eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.
Ajavahemikul Esimese maailmasõja algusest Teise maailmasõja lõpuni jätkus erakorralise
meditsiini valdkonnas toimub innovatsioon. Esimeses maailmasõjas muutus tavapäraseks
autodega teostatav kiirabitransport