Õiguse üldteooria
vormiks on ka õiguslik reguleerimine.
Õiguse eelastmed
Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, reguleerides inimsuhteid. Samuti on sotsiaalse
korrana käsitletavad moraal ja tava. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nende
struktur koosneb normidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja oma olemuselt
üldkohustuslikud. Nad on ajapikku kujunenud ja on suuresti omased vastavale ajaperioodile.
Moraal ja tavad peegeldusid inimkäitumise tolleagsedi väärtusmastaape.
Eristama peab individuaalset ja normatiivset reguleerimist. Viimane tähendab, et norm on
üldkohustuslik. Moraal ja tava on sisult normatiivsed st üldkohustuslikud, lisaks ühiskonna
poolt garanteeritud e nende rikkumisele reageeritakse. Kuigi moraal ja tava on käsitatavd
õiguse eelastmetena, on loomulik, et nad omavad mingit mõju ka tänapäeva ühiskonnas (nt
väikesed sotsiaalsed grupid). Moraalinormide heaks näiteks on erinevad eetikakoodeksid.