Kokku on Eestis andmeid viie meteoriidi langemise kohta, kuid neist on leitud ja kollektsiooni talletatud neil. Kui võrrelda kõiki Maale langenud ja registreeritud meteoriite Eesti pindalaga, siis kuulume meteoriitide lemmikpiirkondade hulka. Ümberarvutatuna 100 000 km2 kohta on Eesti maailma esiridades. () Tänu leidude sattumisele haritud inimeste kätte, jõudsid need valdavalt ka kollektsioonidesse. Lisaks sellele on langemise asjaolud avaldatud tollaaegses kirjasõnas ning sealjuures sedavõrd üksikasjaliselt ja haaravalt kirja pandud, et võimaldavad veel tänasel päevalgi teha olulisi järeldusi langemise asjaolude kohta. Tänu meteoriitide kohta ajalehtedes avaldatud teadetele oli ka rahva üldine teadmiste tase sellel alal mainimisväärselt kõrge ja küllal tihedasti asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda
Nelja tegutsemisaasta jooksul anti haridust 160 poisile, st. loodi kriitiline hulk esimese põlve maaharitlasi. Koolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel mitmekordistus lugemisoskus. Rahvahariduse edenemine põrkus mõisnike vastutöö tõttu, kuid sellegipoolest sai kihelkonnakoolide võrk ometigi jalad alla. Arvatakse, et Rootsi aja lõpuks (1710.a) oli kirjaoskajaid mitte enam tuhandetes, vaid kümnetes tuhandetes.(L.Vahtre, 1993) Eestikeelne kirjasõna Tähtsamail kohal tollaaegses kirjakeeles oli vaimulik kirjasõna olles tihedalt teotud ka kooliga. Tähtsaimaks teoseks peetakse 16.sajandi teisel poolel kirjutatud Balthasar Russowi alamsaksakeelne "Liivimaa provintsi kroonika", mis sai suure menu osaliseks ning seetõttu ilmusid varsti ka teine ja kolmas väljaanne. Rossow oli eestlasest Tallinna linnakodanik. Oma teoses käsitles ta põhiliselt Vana-Liivimaa sõjaeelset eluolu ja Liivi soda. Ta kritiseerib
annaabi.ee 
