"tolknesid" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Minu vana isa istus siis kevadise päikese käes ja ootas, et mina ta kodumaale viiksin -- Rheini äärde, kust me pärit. Aga nüüd puhkab ta siin, see ongi ta Rheini äär ja kodumaa." Härra Schulz peatus veidikese, nagu kõhkleks ta millegi pärast. Siis aga ütles ta: ,,Kas te ei tahaks mu isa hauda näha? Pärast võiksime üheskoos linna tagasi minna." Ja nagu oleks Indrek juba oma nõusoleku avaldanud, hakkas vanamees minema -- väikene, vimmas, vihmavari kepina käes, hallid juuksed tolknesid musta ja võidunud kübara alt. Indrek ei saanud ,,ei" öelda, ja nõnda läks ta kaasa, et lugeda issameie vanamehe haual, keda ta ainult kord elus näinud. Aga talle tundus imelikuna, et tema loeb palvet keeles, millest hauaspuhkajal polnud siinilmas vähematki aimu, ja nõnda jättis ta lugemise, teeskles ainult, nagu ta loeks. Tõeliselt mõtles ta sootuks teistest asjadest. Aga kui ta pärast katsus meelde tuletada, millest ta