NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
55).
Ilu on muutunud antud ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega oma
välist külge ideaalilähedaseks muuta. Ühiskonna surve naistele on viimaste aastate
jooksul tohutult kasvanud. Inimest, kes ei jumalda sihvakat iluideaali, peetakse
lohakaks ja räpakaks ning leitakse, et ta pole väärt teiste austust (Schneider 2000: 16).
Tuntud Ameerika ajakirjanik Kin Hubbard on öelnud: ``Ilu on pinnapealne, aga kui
oled varatu ja vaimuvaene, siis on see väärtuslik vara`` (Toliver 2004: 47).
2.2 Eesti naise sissetulekud kui tarbimise eeldus
Statistika, mis pärineb mõne aasta tagant, nätab, et naiste palk moodustab meeste
palgast keskeltläbi 76 protsenti (vt Tabel 3). See ei tähenda siiski, et näiteks naismüüja
saaks veerandi võrra vähem palka kui tema kõrval töötav ja samu ülesandeid täitev
meesmüüja. Niisugune vahetegemine on seadusega keelatud, kuigi ei saa öelda, et
seda enam üldse ei esineks