Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.
Taimedes jaguneb kaadmium enam-vähem ühtlaselt kõigi kudede vahel, mistõttu välimise lehekihi
eemaldamine ei aita siin saastust vähendada.
- Kaadmiumi absorbeerivad edukalt ka mitmed seened.
- Loomse päritoluga toidutooraines leidub kaadmiumi põhiliselt siseorganites nagu maks ja neerud
ning piimas. Pikaajalisel manustamisel koguneb kaadmium inimorganismis peamiselt maksa ja
neerudesse. 0,2-0,3 mg Cd/g neerukorteksi kohta põhjustab viimase tuubulite kahjustusi.
Kaadmiumi tolerantsusdoos on 0,5 mg/nädalas ning keskmine manustamine Saksamaal 0,19
mg/nädalas.
Seega ei ole kaadmium üldjuhul eriti suur toksikoloogiline probleem. Eriti ohtlik aga suitsetajatele.
22. Polükloreeritud bifenüülid (PCB-d), dioksiinid
Bifenüüli kloreerimisel saame 8 tüüpi molekulide segu, mis sisaldavad erinevat arvu kloori
aatomeid (teoreetiliselt ligikaudu 210 erinevat). Nende ühendite toksilisus sõltub 1. kloori aatomite
arvust 2. nende asendist bifenüüli molekulis ning 3