Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei os...
Siin kohal saaksin mainida ära ka selle, et ka osad eestlased on intolerantsed mitte ainult teiste rahvaste suhtes vaid ka meie ligimeste üle. Õnneks mina kui õpilane, ei näe sallimatust tänapäeva koolides enam nii palju kui vanasti. Kõrvaltvaatlejana saan väita, et tänapäeva ühiskond muutub igapäevaga aina sallivamaks. See näitab ühiskonna arengut ja haritus taset meie ümber. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlaseid ei saa liigitada tolerantseteks või intolerantseteks. Iga inimene on erinev. Sallivus ja sallimatus saab algusese iga inimesese kodusest kasvatusest. Eks iga persoon otsustab ise, kui tolerantne või mitte ta on. Tahan siia lõppu lisada, et olgem sallivamad ning meil kõigil on siin ühiskonnas parem elu.
inimesel on oma kindel kogemus, mida ta ka teistega jagab. Mulle tundub, et tänapäeval on seda teemat väga palju kästiletud ning kaasaegsed inimesed on tolerantsemaks läinud. Esiteks on see kõik toimunud maailma globaliseerumise tõttu – inimesed saavad reisida, suhelda internetis omavahel, elada võõrustava pere juures, kus õpivad tundma teist kultuuri ja inimesi. Teiseks, nagu ma juba mainisin, kasvatatakse noori praegu rohkem tolerantseteks. Võtame näiteks kasvõi musta- ja valgenahaliste situatsiooni Ameerikas. Väikestele koolieelikutele sisestatakse juba enne kooli, et mustadel ja valgetel ei ole vahet, sest mõlemad on inimesed ning nahavärv ei mõjuta inimese iseloomu. Loomulikult on paljud ikka veel kinni stereotüüpides ja elavadki sellise mõtlemisega edasi. Nendega jään ma ka nõusse, kuna mina ise olen alati mõelnud sellele, et kusagilt on ju stereotõõbid tulnud
annaabi.ee 
