Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
vajalikku survet paljudest peptidoglükaankihtidest koosnevale rakukestale. Selleks, et ensüümid graam-
positiivsetes bakterirakkudes aktiivsed püsiksid, on seal osmootset rõhku tõstvate sobivate komponentide
kontsentratsioon kõrge isegi suhteliselt madala välise osmootse rõhu korral.
Erinevate organismide tolerantsus kõrgele osmootsele rõhule on tagatud erinevate mehhanismide kaudu.
Ensüümid, mis lokaliseeruvad periplasmas ja on eksponeeritud raku välispinnale, on soola suhtes
tolerantsematel bakteritel teistsuguse struktuuriga, kui vähem osmotolerantsetel bakteritel. Halobakterid
kasvavad näiteks optimaalselt 3 M NaCl lahuses ning rakkudes on kõrge KCl kontsentratsioon (4 M).
Halobakterite valkudes on suur osakaal happelistel aminohapetel ja hüdrofoobseid aminohappeid on
minimaalselt. Sellised valgud seovad vett 2-4 korda efektiivsemalt kui valgud, mis on iseloomulikud
madala osmolaarsusega keskkonnas kohanenud bakteritele.
annaabi.ee 
