Seega esimesed mängud on lastel enamasti üksinda ja kohati ka koos esimese mängupartneri- lapsevanemaga. Mida enam lapse areneb, seda keerukamaks muutuvad mängud ning seda vähem peaks mängu sekkuma täiskasvanu. Lapsed hakkavad ise looma mängureegleid ning paika seadma rolle. Nad kasutavad mängus kogemusi ning igapäevaselt nähtud olukordi. Lastel hakkab tekkima seos mängu ja igapäevaelu vahel. Läbi mängu õpivad nad ka teiste lastega paremini suhtlema. Nad muutuvad avatumaks ning tolerantsemateks. Mänge on väga erinevat liiki. On rollimängud, lavastusmängud, reeglimängud ja ka ehitusmängud. Sama tüüpi mängud on erivanustes lastel erinevad. Ka see on vanuseti erine, kui palju peaks täiskasvanu nende mängu sekkuma. Isegi kui täiskasvanu jaoks tundub mõni lapse mäng absurdse ja naeruväärsena, siis ei tohiks ta seda välja näidata. Tuleb lasta lapsel enda loovust näidata. Kui ka poiss tahab proovida selga näiteks ema kleiti ja kingi ning siis
rohkem loenguid veganluse teemal ja rääkida sellest pigem positiivsel noodil kui seda taunida. Üheks võtmesõnaks on kindlasti meedia. Meedi võiks kajastada veganlust rohkem positiivsel noodil, sest veganid inimestena ei ole teistest halvemad, võrreldes liha- ja 18 piimatoodete sööjatega. Arvan, et positiivse kajastamine antud teemal muudaks inimesed veganite suhtes ka rohkem tolerantsemateks. Käesoleva uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused kahe riigigümnaasiumi õpilaste näitel" uurimise tulemused näitavad, et noortel on üsna vähe teadmisi veganlusest ja selle positiivsetest aspektidest. Lisaks pöörduks õpilased omnivoorluse juurde tagasi kui liha kvaliteet paraneks või kui tõestatakse, et veganlus on ebatervislik organismile. 19 VÕÕRKEELNE RESÜMEE
annaabi.ee 
