Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
Sarnaselt Tuglasega on Linnankoski samuti enda teose
naised kujundanud armastuse, stabiilsuse ning pereotsijaiks. Kohe, kui Olavi nende ellu
pannakse, muutub kõik nendi ümber paremaks, olgugi et nad tegelikult ju hästi ei tunnegi
teda. Sellest tuleneb minu arvamus, et autor on naised väga kergemeelseks kujundanud.
Selline kirjeldus neist naistest ei näita neid lugejale eriti positiivses valguses, sest ilmselt peab
nii mõnigi lugeja neid neidusid ullikesteks. Toladeks, kes igaühesse neile tähelepanu osutanud
meesoost isikusse ära armuvad. Järgnevalt kirjeldan olukorda, kus neiu tutvus Olaviga
karjamaal joostes ning siis mänguhoos kokku põrgates. Teos kujutab neid kohe armuvalt ning
nad kohtuvad sama päeva öösel:
"Oi, kuidas ma sind ootasin!" sosistas neiu, põimides käsi õrnalt noormehe kaela ümber. "Ma
kartsin nii, et kui sa viimaks ei tulegi, et kui juhtub mingi takistus."
annaabi.ee 
