RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS
Kohati võib pinnase vasesisaldus ulatuda väga kõrgele, ning leidub taimi, mis on
niisugustele muldadele kohastunud ja mida saab kasutada vaseindikaatoritena.
Inimtegevusega vabaneb vaske siiski looduslikust märksa enam, aastas 260 000 tonni, s.o
93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vasesaastest tuleb metallurgiast ja puidu
6
põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (kalade jaoks
toksilisim metall elavhõbeda järel). Kõige mürgisemad on Cu2+, CuOH+ ja Cu2OH2 2+
-ioonid. Et vase (aga ka tsingi, nikli jmt metallide) mürgiste ioonide sagedust (sidumist)
mõjutavad teised veesleiduvad ühendid, siis on need metallid eriti ohtlikud
pehmeveelistes magevetes.
Nagu paljude metallide puhul, on ohustatuimad noorloomad ning liikide vahel on
tundlikkuses suuri erinevusi (kaladel umbes 30kordseid). Analoogselt pliiga on eelneva
annaabi.ee 
