Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid on kirjas taimekaitsevahendite registris ning kasutada võibki ainult neid vahendeid, mis on sinna kantud. Et taimekaitsevahendit Eesti turule viia, tuleb taotleda luba Põllumajanduametilt. Enne turule lubamist tehakse [Type text] [Type text] Mari-Liis Kiis riskianalüüs, mille käigus hinnatakse näiteks toimeaine ja kaitsevahendi identsust, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, toksikoloogilisi omadusi ja käitumist keskkonnas. Taimekaitsevahendite kasutamine Taimekaitsevahendit tohib kasutada ainult selle märgistusel kirjeldatud otstarbell, tingimustel, viisil ja koguses. Kinni tuleb pidada ka vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetesttööoote- ja ooteaegadest. Ohtlike jäätmetena tuleb käsitleda neid taimekaitsevahendeid, mille luba on aegunud, tühistatud ja registrist kustutatud või mis on muutunud kasutuskõlbmatuks
ellu jvat saastunud keskkonnas. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Bioremeditsiooni efektiivsuse testimine. Selleks viiakse lbi laborikatsed, kasutades saastunud pinnast/vett, milles ritatakse modelleerida vimalikult lhedaselt keskkonnatingimusi. Nendes katsetes mdetakse jrgmisi parameetreid: mikroobirhmade arvukus, mikroobse hingamise intensiivsus, degradatsioonikiirus. Bioremediatsiooni krvalmjude testimine. Kasutatakse standardseid toksikoloogilisi teste (Daphnia, kalad). Biodegradatsiooni lppproduktide toksilisuse testimiseks kasutatakse veel Microtox testi (Photobacterium phosphoreum). Looduslik hajumine (natural attenuation) Loodusliku hajumise eelised ja puudused Looduslik hajumine thendab looduslikke protsesse pinnases ja phjavees, mille kigus vheneb saasteaine kogus, toksilisus, liikuvus, ruumala vi kontsentratsioon keskkonnas. Need in-situ protsessid on bio-degradatsioon, dispersioon, lahustumine, adsorptsioon,
annaabi.ee 
