Eesti muusika
·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts)
·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill )
·Roopillid, Sarvepillid, torupill
Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem.
Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud
(Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants,
kandali...)
Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud.
3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses
seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja
kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti
koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid
algselt peamiselt vennastekoguduste juures