Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid)
pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend
enamasti madalamolekulaarne
tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel
viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni
Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja
taime seose.
Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt
eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma:
auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen.
Auksiinid
C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes
sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb
fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went
kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr.
kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931
Hollandi keemikute F