Keskaegne Liivimaa
Enamasti rajati muinaslinnuste
kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid
kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli
Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti
aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid
endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal
tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli
kohustus kindlustada linnus kõige vajalikud (toiy, loomatoit, kangad,
nahk), neil olid ka ette nähtud koormised. Linnustes elamise plussid
ja miinud
+ elanikud olid hästi kiatstud
+hästi varustatud
+võeti vastu külalisi
+talupojad leidsid tööd
-rõskus ja niiskus
-ruumid olid pimedad
-raske oli jääda anonüümseks
Keskaegsed linnused: Rakvere, Paide, Viljandi
Piiskoplinnused: Tartu, Lihula, haapsalu toomkirik, Kuressaare.
Linnuste tüübid:
a) Looduslikke pinnavorme jälgiv linnus (Otepää)