Vabadusvõitlus
viljakasvule ja karja sigivusele ning soodsa ilma saamiseks. Salaja ohverdati siiski ka
vanades ohvripaikades. Kirikutest said populaarsemaiks ohverduspaikadeks Saha
kabel Tallinna ja Risti kabel Viljandi lähedal.
Pühakukultus segunes paganlike joontega: arvati, et Tõnn (loomade, eriti sigade
kaitsja) on Antoniuse teisend. Usuti, et igal pühakul on inimeste või loomade
kaitsjana kindel ülesanne.
Eestlased kandsid pikka aega edasi vanu muinasaegseid nimesid (Asso, Ikkemeel,
Meelitu, Toivelembi, ...).
Jätkati surnutele ehete ja relvade kaasapanemist (viimase keelas kirik ära) ja haudadel
söömist ning joomist. Surnud maeti külakalmistutele küla lähedal.
Sakslaste vahendusel tutvuti selliste rahvusvaheliselt tuntud olenditega, nagu libahunt,
pisuhänd, lendav tuulispea. Kurjuse ja kõigi pahede kehastajana sai laialt tuntuks
kurat.
25. Eesti ala jagunemine pärast vabadusvõitlust ja võõrvõimude sõjalised
konfliktid kuni Liivi sõjani.
annaabi.ee 
