Põlvkondade igipõline vastuolu
vanadele inimestele kallale, kui tekib tunne jõu üleolekust ning peetakse end väärtuslikemaks, kuid seda kõigest
suurest egoistlikusest. Õnneks mõned eakamad ei jäta asja niisama ja üritavad siiski midagi lapse käitumises
parandada. Kuid kui nad otsustavad juhtunust lapsevanematega arutleda, siis tuleb sealt arvatavasti vabandus, et
laps ei kuula neid. Kuid kes selles süüdi on? Miks leida vabandusi tühjast taskust, kui ei süveneta toiunu tuumale?
Arvatavasti jääb puudu oskustest, kogemustest ja probleemi mõistmisest. Peresiseselt pole piire paika pandud
see tähendab, et lapse jaoks puuduvad need ka väljaspool kodu.
Kuid ei saa väita, et kunagi olid noorukid alati korralikud ja käitusid vastavalt ette määratud moraalsele
tasandile. Olen kuulnud vanematelt inimestelt, et nende ajal polnud lubatud isegi bussiga ringisõitmine ning
vanemad olid selle kategooriliselt ära keelanud