Münt
kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti
koduaedades.
See münt on aga oluline mündikastme komponent ning kulinaarias üldse kasutatavamaid
münte.
Pikaleheline münt (mentha longifolia) on eelmainitust kõrgema kasvuga rohttaim. Lehed on
saagja servaga valkjalt või hallikalt karvased. Õied on enamasti roosad ja koondunud varre
tipul jämedaks õisikuks. Ta on teistest sortidest nõrgema lõhnaga münt. Ta ei sobi kuigi hästi
toitusesse. Kuid kasutatakse ravimtaimenda. Siiski saab temast head igapäevateed.
Käharmünt (mentha crispa) on aedades kultuurtaimena kasvav teisend looduses, laialt
levinud vesimündist. Seda teisendit on raske seostada mõne kindla liigiga, nimetus hõlmab
mitmeid mündiliike, kellel on rullunud või kähardunud lehed. Kähara mündi lehed on tugeva
vürtsika lõhnaga. Suure kogumina aias kasvades on see taim väga pilkupüüdev. Temast saab
annaabi.ee 
